VILJAPUUDE JA MARJAPÕÕSASTE LÕIKAMINE

Harilikult on märtsis-aprillis paras aeg viljapuude kevadiseks lõikamiseks.
Suvise lõikuse jaoks sobib ajavahemik juuni lõpust kuni septembrini. Põhjarannikul olen lõiganud ka oktoobris-novembris, kuid puude käitumise erinevust pole märganud.

Järgnevalt mõningaid üldisi soovitusi selle töö tegemiseks....

Iga puu vajab kujundamist (ka lõikust) sama erinevalt kui iga inimene enda eest hoolitsemist. Loodus on niivõrd isesugune. On kindlad põhitõed, mida järgida. Samas vajab iga taim ka omanäolisust.


* Noore puu või põõsa kujundamist alusta juba istutusjärgsel aastal ja tee edaspidi hoolduslõikust pidevalt, nii on vanemas eas taimega hoolt vähem. Istutusaastal ära oksi lõika, sest taim vajab alguses energiat juurdumise jaoks (eriti kehtib see paljasjuursete istikute puhul).


* Enne lõikama asumist tee puule (eriti vanale ja kujundamata puule) mitu tiiru peale ning vaata, kas tüvi ja võraoksad ikka terved on. Kui tüvevähk puud tugevasti vaevab, siis pea plaani, kas puud saab okste tohterdamisega hinges hoida või on paratamatu ta kohe maha võtta. Kui esineb vaid üksikuid vähikoldeid, siis lõika haavandite kobrulised servad kõvera oksanoaga kuni rohelise kambiumiosani ära, desinfitseeri karbamiidi 5-7% lahusega ning kata pärast kuivamist haavamäärdega. Mida paremas kasvujõus on puu, seda rohkem võitleb ta ka haigustekitajate vastu. Kogemused näitavad, et vähile meeldib rohkem areneda liigniiskel, happelisel ja ühekülgselt lämmastikuga väetatud või lahjal mullal kasvavatel puudel. Samuti eelistab haigus teatud sorte (‘Valge klaarõun’, ‘Suislepp’, ‘Liivi kuldrenett’, ‘Pärnu tuviõun’ jt).

* Ära jäta oksatüükaid (tekib mädanik), pigem lõika oksakraesse, nii paraneb haav kõige paremini.


* Eelista lõigata ära püstised oksad, mis kasvavad tüvest välja vähem kui 45-kraadise nurga all. Mida väiksem on väljumisnurk, seda kergemini murduvad sellised oksad hiljem tüvest lahti.

* Lõikamist alusta noortest ja tervetest puudest ning lõpeta töö vanadel; enne lõikuse alustamist vaata kõik puud hoolega üle ning jäta haiged puud viimaseks. Haigustekitajad levivad haigelt puult tervele ka lõikeriistadega. Seepärast tuleb need desinfitseerida eelkõige pärast haige puu juures töötamist.

* Eemaldada võras sisse- ja allapoole ning otse üles suunduvad oksad. Rõhtsad oksad kasvatavad rohkem vilju.

* Taimi lõika sagedamini ja vähe korraga, mitte aga harva ja palju korraga. Viimasel juhul kipub tekkima liigselt vesivõsusid ja suurte haavade paranemine võtab kauem aega ning nakkuse oht on suurem.

* Mida jämedam oks lõikekoha kõrvalt edasisuunduvaks jätta, seda vähem vesivõsusid lõikekoha ümbrusse tekib ja seda kergemine haav paraneb. Osa aednikke soovitab, et allesjääv oks peaks olema vähemalt pool äralõigatava oksa läbimõõdust.

* Mida rohkem õiepungadega oksi puusse jääb, seda vähem vesivõsusid sel aastal kasvab.

* Poolrõhtsaid ja rõhtsaid jõuliste õiepungadega oksi ei soovita kärpida (üheaastane oks kas jääb alles või läheb üldse maha).

* Vähe saaki, vähem lõikust!

Viljapuude kevadisel lõikamisel on mõistlik arvestada eelmise aasta saagikannet. Mida rikkalikum oli mullune saak, seda vähem on seda üldjuhul loota tänavu ning seda vähem tuleks nüüd lõigata. Põhjus peitub esiteks selles, et nii vähendame loodetavat saaki veelgi, teiseks aga kasutab puu väheste õiepungade korral oma jõuvarud võrsete moodustamiseks. Tugev lõikamine aga soosib omakorda võrsekasvu. Kui õiepungarikkal kevadel oksamassi ohtralt vähendada, kasutab puu juurtest tulevad toitained ikka eelkõige õite ja viljade moodustamiseks.

* Puukoore rebenemise vältimiseks lõika jämedat ja rasket oksa (sellist, mida sa ei jõua langemisel kinni hoida) kolmes järgus:

- esmalt tee õigest lõikekohast veidi kaugemal allapoole sisselõige;
- seejärel sae veel kaugemalt oksa pealtpoolt kuni selle murdumiseni;
- allesjäänud tüügast on juba lihtne ja puule ohutu õigest kohast lõigata. Ka väiksema oksa saagimisel soovitan esmalt alaküljele sälgu teha, nii hoiad igal juhul ära koorerebendid.

* Puude lõikamisel peame arvestama ka eri sortidega: mõnel on võra loomupäraselt tihedam, mõnel hõredam, osal püstisem, osal laiuvam. Vastavalt sellele tuleb oksi kas lõikamise või painutamisega suunata.

* Perepuude lõikamine on aeganõudvam veetõttu, et iga sordi oksa tuleb omaette kujundada.


Lõikeriistad

* Vaheliti lõiketeradega (liugteradega) käärid hoia oksa lõikamisel nii, et lõiketera oleks allesjääva osa poole, tömp äralõigatava oksa vastu, siis ei mulju metall puukoort.

* Okste lõikamiseks ei soovita kasutada alasi-tüüpi oksakääre, sest nendega ei saa kvaliteetset lõiget (muljuvad allesjäävat oksaosa ja jätavad tüüka). Alasi-tüüpi käärid sobivad suurte äralõigatud okste tükeldamiseks, sest nende jõudlus on tavaliselt suurem.

* Puude ja tihedate põõsaste lõikamisel on sageli väga oluline, et kääridega oksarägastikus igale poole ligi pääseks. Selle töö puhul on märksa paremad kitsa ehk terava otsaga saag või käärid. Laia- ehk tömbiotsalised tööriistad on hõredamate okste puhuks.

* Oluline on kasutada teravat saagi, et lõikehaav jääks võimalikult sile.

* Kui kääriterad hoida lõikamisel risti oksaga, ei hakka nad oksa terade vahele võtma.

* Pöörleva käepidemega käärid vähendavad oluliselt ülepingete teket käel.

* Põõsaste lõikamiseks mullapiirilt kasutada vanemaid kääre ja saagi, sest liivaterad rikuvad tööriistu.

* Iga suurema lõikustöö järel puhasta jaõlita tööriistad (lisaks haiguste vastu desinfitseerimine enne uut tööd), on olemas pihustatavad puhastus- ja määrdeõlid.


Haavamäärdega katmine

* Igat väikest lõikehaava ei jõua vaha või peitsiga üle võõbata ja see pole ka eriti oluline, sest taimel on ka endal kaitsevõime. Küll aga on tähtis suurte haavade ja eelkõige nende keskel asuva tumeda osa (lülipuidu) katmine. Selles piirkonnas ei suuda puu haava kaitsta ning puitu mädandavatel haigustekitajatel on hoopis lihtsam sisse tungida.


Muid soovitusi puude hooldamiseks

* Poolnõrga- ja nõrgakasvulisel alusel õunapuud vajavad rohkem hooldamist (pinnalähedase juurestiku tõttu suvel põuatundlikud ja talvel külmaõrnad). Enne kääbuspuude muretsemist peaks iga aiarajaja oma võimalusi hoolega vaagima.

* Mitmesordiliste ehk perepuude hooldamisel pead jälgima, et mõnda sorti kogemata välja ei lõika. Seepärast peaks iga sordi oksa küljes lipik olema.

* Kui kääriterad hoida lõikamisel risti oksaga, ei hakka nad oksa terade vahele võtma. Selleks, et saada hästi paranev, veidi viltune lõige, suunake kääriterade otsad punga või oksa suunas, mille pealt lõigatakse. Ainult nii saab teha viltust lõiget, samal ajal kääriterasid oksaga risti hoides.


Kevadtalvise lõikusaja head ja vead

* Talvised lõikekohad jäävad kauaks avatuks, sest puhkeajal ei reageeri taim kuigi kiiresti. Sel ajal on soovitatav katta lõikekohad aiavaha või haavapeitsiga.

* Mõnedel taimeliikidel algab varakult mahlavool (viinapuu, aktiniidia.)


Suvist lõikust soosivad...

* Puudel piisavalt jõudu, et tekitada kaitsetõke mädanikuseente vastu.

* Lehtes puudel on lihtne märgata ja ära lõigata kuivanud oksi

Suvist lõikust takistavad...

* Lindude pesitsusaeg

* Lehtes puu võrakuju halvasti tajutav

* Vilju ei saa liigselt eemaldada.

Kevadine ja suvine lõikus käsikäes on parim lahendus korraliku iga-aastase saagi saamiseks.

NB! Kellel on kindel plaan sel kevadel viljapuude ja marjapõõsaste kujundamine-lõikamine ette võtta, kuid vajavad nõu ja jõudu abiks, võiksid aegsasti teada anda: aiatark@aiatark.ee. Põhiliselt jõuan pakkuda lõikusteenuseid Ida-Harjumaa ja -Tallinna piires. On ka võimalusi oma lõikusoskusi koolitustel täiendada: https://aiatark.voog.com/aiateenused.

Väino Eskla
aiandusagronoom
18.01.2021

Eelmine
MAAÜLIKOOLI MARJAKULTUURIDE RAAMATUSARI
Järgmine
SOOME AJAKIRI Puutarha & kauppa

Lisa kommentaar

Email again: