Aiatark.ee avalehekülg 

 

Eesti puuvilja- ja marjakultuuride soovitussortiment 2013

Uuendatud sortiment kinnitati 7. ja 8. veebruaril 2013 Räpina Aianduskoolis toimunud puuviljanduskomisjoni koosolekul. Soovitused kehtivad kogu riigi ulatuses.

Tabelis kasutatakse eesti keele reeglitele vastavat sordinimede kirjutusviisi.

Kasvatussoovitused:

Ä – sobib äriaeda (viljad valmivad üheaegselt ja taluvad käitlemist, nõutud turul, sort vajab taimekaitset jne) kasvatamiseks hulgi.

K – sobib koduaeda (viljad valmivad järk-järgult, oksad vajavad toestamist, saab läbi vähese taimekaitsega jne). Käesolevas sortimendis on selles rühmas ka tolmuandjad.

Pperspektiivsort, mille kasvatamise kogemusi on veel vähe, kuid esmaandmetel huvipakkuvate omadustega.

Kultuurirühm, kultuur, sordirühm

Liigi- ja sordinimi

Soovitus-aastad

Soovitus 2013

Sordi-kaitse

ÕUNVILJALISED

 

 

 

 

1. ÕUNAPUU

aed-õunapuu Malus domestica

 

 

 

Suvisordid

’Krasnoje rannjeje’

2005…

K

 

 

’Krügeri tuviõun’

1934…

ÄK

 

 

’Make’

2001…

K

 

 

’Martsipan’

1919…

K

 

 

’Pirja’

2005…

K

 

 

’Suislepp’

1896…

K

 

 

’Valge klaarõun’

1896…

K

 

 

’Kasper’

2010…

P

A. Kask

 

’Konfetnoje’

2013

P

 

 

 

 

 

 

Sügissordid

’Antonovka’

1896…

K

 

 

’Auksis’

2001…

ÄK

 

 

’Kaja’

1961-1966, 2005…

K

 

 

’Koit’

1961-1971, 1982…

K

 

 

’Krameri tuviõun’

1951-1966, 1972…

K

 

 

’Krista’

2004…

ÄK

EMÜ

 

’Liivi kuldrenett’

1904…

ÄK

 

 

’Pärnu tuviõun’

1904-1982, 1995…

K

 

 

’Sügisdessertõun’

1957…

K

 

 

’Sügisjoonik’

1904…

K

 

 

’Tiina’

1985…

ÄK

 

 

’Kovalenkovskoje’

2010…

P

 

 

’Liivika’

2013...

P

 

 

’Pamjat Issajeva’

2010…

P

 

 

 

 

 

 

Talisordid

’Alesja’

2007…

ÄK

 

 

’Antei’

2001…

Ä

 

 

’Cortland’

1938…

Ä

 

 

’Imrus’

2005…

K

 

 

’Katre’

2005…

K

EMÜ

 

’Põltsamaa taliõun’

1946…

K

 

 

’Sinap Orlovski’

1994…

Ä

 

 

’Talvenauding’

1957…

ÄK

 

 

’Tellissaare’

1957…

K

 

 

’Veteran’

1993…

ÄK

 

 

’Beforest’

2010…

P

 

 

’Ligol’

2013...

P

EL, Poola

 

 

 

 

 

Salatiõunad

ploomilehine õunapuu (kitaika) Malus ×prunifolia

 

 

 

 

’Dolgo’

1994…

K

 

 

’Kuku’

2005…

K

 

 

’Salla’

2005…

K

 

 

 

 

 

 

Toese-moodustajad

’Antonovka’

1980…

K

 

 

’Aia ilu’

2005…

P

 

 

’Sidrunkollane taliõun’

2005…

P

 

 

’Sügisjoonik’

2005…

P

 

 

’Talvenauding’

2005…

P

 

 

 

 

 

 

2. PIRNIPUU

harilik ehk aed-pirnipuu

Pyrus communis 

 

 

 

 

’Belorusskaja pozdnjaja’

2001…

ÄK

 

 

’Karmla’

1961…

K

 

 

’Kurvitsa lemmik’

1961…

K

 

 

’Mliivska rannja’

2007…

K

 

 

’Moskovskaja’

2001…

K

 

 

’Pepi’

1990…

ÄK

EMÜ

 

’Seiu’

1961-1966, 1972…

K

 

 

’Kadi’

2010…

P

 

 

’Suvenirs’

2010…

P

 

 

’Tjuttševskaja’

2013...

P

 

 

 

 

 

 

Toese-moodustajad

’Krasnoštšokaja’

2005…

P

 

 

’Kägi bergamott’

2005…

P

 

 

’Pepi’

2005…

P

 

 

 

 

 

 

LUUVILJALISED

 

 

 

 

3. PLOOMIPUU

harilik ehk aed-ploomipuu Prunus domestica

 

 

 

 

’Ave’

1989...

ÄK

EMÜ

 

’Edinburgh’

1934-1946, 1951...

K

 

 

’Emma Leppermann’

1930...

ÄK

 

 

’Jubileum’

2005...

K

 

 

’Julius’

1995...

K

 

 

’Kadri’

1995...

ÄK

 

 

’Liisu’

1995...

ÄK

 

 

’Liivi kollane munaploom’

1930...

ÄK

 

 

’Märjamaa’

1994...

K

 

 

’Noarootsi punane’

1985...

K

 

 

’Perdrigon’

1957-1966, 1995...

ÄK

 

 

’Renklod Haritonovoi’

1996...

ÄK

 

 

’Renklod Jenikejeva’

2001...

K

 

 

’Suhkruploom’

1957...

K

 

 

’Victoria’

1930...

ÄK

 

 

’Kihelkonna’

2013...

P

 

 

’Oullinsi renklood’

2007...

P

 

 

 

 

 

 

 

ploomipuu (liikidevahelised sordid) Prunus

 

 

 

 

’Kubanskaja kometa’

2001...

ÄK

 

 

’Mara’

2005...

K

 

 

 

 

 

 

4. HAPUKIRSIPUU

hapukirsipuu Cerasus vulgaris

 

 

 

 

’Diemitzi amarell’

1934…

K

 

 

’Hindenburg’

1932…

K

 

 

’Kampesur’

1957-1966, 1972…

K

 

 

’Läti madalkirss’

1951…

ÄK

 

 

’Nõmme liivakirss’

1951-1966, 1972…

K

 

 

’Turgenevka’

2005…

ÄK

 

 

’Novella’

2013…

P

 

 

 

 

 

 

5. MAGUSKIRSIPUU

maguskirsipuu Cerasus avium

 

 

 

 

’Arthur’

1988…

ÄK

 

 

’Dönisseni kollane’

1930-1937, 1951…

K

 

 

’Elle’

2005…

K

 

 

’Karmel’

2005…

K

 

 

’Leningradi must’

1951-1966, 1985…

ÄK

 

 

’Madissoni roosa’

2005…

K

 

 

’Meelika’

1994…

ÄK

 

 

’Mupi’

2005…

K

 

 

’Norri’

1995…

K

 

 

’Polli murel’

2005…

K

 

 

’Anu’

2010…

P

 

 

’Kaspar’

2010…

P

 

 

 

 

 

 

MARJA-KULTUURID

 

 

 

 

6. MAASIKAS

aedmaasikas Fragaria x ananassa

 

 

 

 

’Bounty’

1998…

K

 

 

’Honeoye’

1998…

ÄK

 

 

’Induka’

2001…

K

 

 

’Jonsok’

1996…

K

 

 

’Polka’

2001…

ÄK

 

 

’Senga Sengana’

1969…

ÄK

 

 

’Sonata’

2010…

ÄK

 

 

’Venta’

1988…

K

 

 

’Florence’

2007…

P

 

 

’Rumba’

2013…

P

 

 

 

 

 

 

7. VAARIKAS

harilik vaarikas Rubus idaeus 

 

 

 

tavasordid

’Aita’

2010...

K

EMÜ

 

’Helkal’

1989...

K

 

 

’Nagrada’

1980...

K

 

 

’Norna’

1980...

K

 

 

’Novokitaivska’

1980...

ÄK

 

 

’Tomo’

1990...

ÄK

 

 

’Alvi’

2010...

P

 

 

’Maurin makea’

2013...

P

 

 

 

 

 

 

taasviljuvad sordid

’Babje leto’

2005...

K

 

 

’Polka’

2010...

ÄK

 

 

 

 

 

 

8. PAMPEL

pampel ehk aedmurakas Rubus fruticosus 

 

 

 

 

’Agawam’

1957-1966, 2005...

ÄK

 

 

 

 

 

 

9. MUST SÕSTAR

must sõstar Ribes nigrum 

 

 

 

 

’Belorusskaja sladkaja’

2005...

K

 

 

’Intercontinental’

2005...

ÄK

 

 

’Lentjai’

2001...

K

 

 

’Pamjati Vavilova’

2001...

ÄK

 

 

’Sejanets Golubki’

1983...

K

 

 

’Zagadka’

2001...

ÄK

 

 

’Titania’

2001...

Ä

 

 

’Varmas’

2001...

K

 

 

’Vertti’

2005...

K

 

 

’Bagira’

2010...

P

 

 

’Karri’

2010...

P

EMÜ

 

’Svita Kievska’

2013...

P

 

 

 

 

 

 

10. PUNANE SÕSTAR

punane sõstar Ribes rubrum 

 

 

 

Punaseviljalised

’Hollandi punane’

1930...

ÄK

 

 

’Jonkheer van Tets’

1994...

K

 

 

’Vierlandi esmik’

1930-1938, 1946...

K

 

 

’Viksnes’

2005...

ÄK

 

 

 

 

 

 

Valgeviljalised

’Hele’

2001...

K

 

 

’Jüterbogi valge’

1939...

ÄK

 

 

’Werdavia’

2005...

K

 

 

 

 

 

 

11. KARUSMARI

karusmari Grossularia (liikidevahelised sordid)

 

 

 

 

’Hinnonmäen keltainen’

1984...

K

 

 

’Invicta’

2005...

K

 

 

’Izumrud’

1980...

K

 

 

’Leba valitu’

1934...

ÄK

 

 

’Malahhit’

1972...

K

 

 

’Nesluhhivski’

2005...

K

 

 

’Polli esmik’

1957...

K

 

 

’Russki’

1972...

ÄK

 

 

’Lepaan punainen’

2010...

P

 

 

 

 

 

 

12. ASTELPAJU

harilik astelpaju Hippophae rhamnoides 

 

 

 

 

’Avgustinka’

1994…

ÄK

 

 

’Botanitšeskaja’

1994…

ÄK

 

 

’Botanitšeskaja ljubitelskaja’

2004…

ÄK

 

 

’Otradnaja’

1994…

ÄK

 

 

’Trofimovskaja’

1994…

ÄK

 

 

 

 

 

 

13. JÕHVIKAS

harilik jõhvikas Oxycoccus palustris 

 

 

 

 

’Kuresoo’

1991…

K

 

 

’Maima’

1991…

ÄK

 

 

’Nigula’

1995…

K

 

 

’Tartu’

2001…

K

 

 

’Virussaare’

1991…

ÄK

 

 

 

 

 

 

14. MUSTIKAS

mustikas (liikidevahelised sordid) Vaccinium 

 

 

 

 

’Northblue’

2001…

ÄK

 

 

’Hardyblue’

2010…

P

 

 

’Puru’

2010…

P

 

 

’Reka’

2010…

P

 

 

 

 

 

 

15. VIINAPUU

viinapuu Vitis

 

 

 

Lõunaseina äärde ja avamaale lõunakallakule

’Hasanski sladki’

2007…

ÄK

 

 

’Kuzminski sinii’

2005…

K

 

 

’Sukribe’

2005…

K

 

 

’Zilga’

2004…

ÄK

 

 

’Rondo’

2010…

P

 

 

’Silva’

2010…

P

 

 

’Solaris’

2013...

P

 

 

 

 

 

 

Kütteta kasvuhoonesse

’Aljošenkin’

2004…

ÄK

 

 

’Krassavets’

2005…

K

 

 

’Supaga’

2004…

ÄK

 

 

’Arkadia’

2013...

P

 

 

’Kosmonavt’

2010…

P

 

 

’Somerset Seedless’

2013...

P

 

 

’Swenson Red’

2010…

P

 

 

 

 

 

 

16. SÖÖDAV KUSLAPUU

sinine kuslapuu Lonicera caerulea

 

 

 

 

’Roksana’

2010…

P

 

 

’Tomitška’

2010…

P

 

 

 

 

 

 

POOKEALUSED

Istikute kasvatamisel soovitatakse kasutada järgmisi pookealuseid.

Õunapuu
seemikalustena
'Antonovka' seemikuid;
kloonalustena
tugevakasvulistest E53; keskmisekasvulistest E20 ja MM106; poolnõrga- kuni keskmisekasvulistest B118; poolnõrgakasvulistest M26 ja nõrgakasvulistest B9, B396 ning B491. Kõik sobivad nii äri- kui koduaeda.

Pirnipuu
seemikalustena
metspirnipuu 'Morna 1' (tugevakasvuline, äri- ja koduaeda) ja metspirnipuu 'Morna 2' (tugevakasvuline, perspektiivne);
kloonalustena
küdoonia A (poolnõrgakasvuline, koduaeda).

Ploomipuu
seemikalustena
haraline ploomipuu e alõtša (tugevakasvuline, äri- ja koduaeda) ning 'Wangenheimi' seemikud (poolnõrga- kuni keskmisekasvuline, perspektiivsena).

Kirsipuu
seemikalustena
lõhnav kirsipuu e mahaleb (äri- ja koduaeda);
kloonalustena
LC52 (keskmisekasvuline, koduaeda), VSL2 (poolnõrgakasvuline, perspektiivne), Gisela 5 poolnõrgakasvuline perspektiivne), VC13 (poolnõrgakasvuline, perspektiivne).


Mis on soovitussortiment?

Puuvilja- ja marjakultuuride soovitussortiment on koostatud selleks, et aidata nii koduaiapidajat kui ka aiandustootjat aeda sobivate sortide leidmisel.

Äriaedades (Ä) suureviisiliseks kasvatamiseks soovitatakse sorte, mis on nõutud turul ja milliseid saab viljeleda vähese käsitsitööga. Saaki peaks neil saama koristada ühekorraga, pikema aja vältel valmivatel marjakultuuridel aga paari-kolme korraga. Oluline on viljade käitlemiskindlus. Masinaga koristatavatel kultuuridel peaksid nii viljad kui ka taim taluma masinkoristust.

Enne sortide ärilist kasutamist kontrollida Põllumajandusametist, kas nad on kaitse all.

Koduaedades (K)
kasvatamiseks soovitatakse haiguskindlamaid sorte, mille puhul saab läbi vähese keemilise tõrjega. Viljad võivad neil valmida pikema aja vältel ja nõuda hoolikust käitlemisel. Nende oksad kipuvad saagi raskuse all murduma või lamanduma ning vajavad seepärast toestamist jne.

Äri- ja koduaeda soovitatud sordid on olnud katsetuses või kasvatuses juba hulk aastaid. Selle aja jooksul on nad näidanud, et sobivad meie oludesse. Loomulikult on ka nendel sortidel puudusi, mis sordikirjeldustes välja tuuakse ja lisatakse kasvatamiseks soovitused.
Lühemaealiste kultuuride (maasikas, vaarikas, sõstrad) puhul vahetub sortiment loomulikult hoopis kiiremini kui nt õunapuude puhul. Pikaajalise istandiku rajamisel on väga oluline, et sordi sobivus meie oludesse oleks enne põhjalikult läbi uuritud.

Perspektiivsortidena (P)
soovitatakse uudseid sorte, mille kasvatamise kohta Eestis puuduvad veel küllaldased kogemused, kuid esmaandmetel on huvipakkuvate ja heade omadustega. Enamasti on selgitamata nende puudused. Perspektiivsorte tuleks istutada väheste taimede kaupa võimalikult paljudesse aedadesse. Järgmisel sortimendi läbivaatusel saab juba laiematele kogemustele toetudes otsustada, kas sort sobib kasvatamiseks äri- või koduaedades. Oluliste puuduste ilmnemisel jäetakse see sort edaspidi kõrvale. Mida kauem on sorti kasvatatud, seda kindlamalt võib teda soovitada.

Muudel (sortimenti mittekuuluvatel sortidel) on tavaliselt selliseid olulisi puudusi (vähene talve- ja haiguskindlus, väike saagikus jms), mis nõuavad rohkem hoolt, seepärast neid aiapidajaile ega tootmisse ei soovitata. Sortimenti ei kuulu ka need uued sordid, mille osas pole meie oludesse sobivus veel piisavalt selgeks saanud.

Sorte tuleb siiski rohkem juurde, kui neid sortimenti võtta jõutakse. Seepärast jääb aiapidajale võimalus neid algusest peale ise katsetada. Meie kliimaoludes (eelkõige muutlike talvede tõttu) on tundmatut sorti teatud risk kasvatada. Koduaias hobi korras kasvatamisel on see võimalik, kuid tootmisaias ei saa juhuse peale välja minna.

Sortide rühmitamine

·         Süstemaatiline kuuluvus.

v      Aed-õunapuu (Malus domestica) suureviljaliste sortide kõrval on sortimendis väikeste viljadega salatiõunad, mis on lähedased liigile ploomilehine õunapuu (hiina õunapuu, kitaika) (Malus prunifolia).

v      Hariliku ehk aed-ploomipuu (Prunus domestica) sortidest eraldi on selles sortimendis alõtša (Prunus cerasifera) ja hiina ploomipuu (Prunus salicina) ristamisel saadud liikidevahelised sordid. 

·         Tarbimisaeg.

Õ
unasorte rühmitatakse tarbimisaja järgi suvi-, sügis- ja talisortideks.

v      Suvisorte saab kasutada kohe pärast puult võtmist juulis-augustis.

v      Sügissorte kasutatakse septembrist kuni aasta lõpuni. 

v      Talisordid muutuvad tarbimisküpseks pärast pikemaajalist järelvalmimist. 

·         Toesemoodustajad.

Sellesse rühma on õuna- ja pirnipuudel arvatud sordid, millel on talvekahjustustele ja tüvehaigustele vastupidavad nin
g tugevasti tüvele kinnituvad oksad. Aeda istutatakse toesemoodustajad selleks, et hiljem nende tüvepikendusele ning okstele pookida väärtuslikke sorte, mille puud ei pea aedades vastu.

NB!
Toesemoodustajaks soovitatud sordist peaks olema ka puukoolides müüdavate mitmesordiliste istikute (perepuude) tüvi ja okste harunemiskoht.
 

·         Vilja värvus. Punase sõstra kultuuril on punaste ja valgete marjadega sortide rühmad.  

·         Kasvukoht. Viinamarjasorte soovitatakse kasvatamiseks kas kaitstud kohta avamaale (lõunaseina äärde, lõunakallakule) või kütteta kasvuhoonesse.

Sünonüümid

Käesolevas soovitussortimendis kasutatakse vaid ametlikke sordinimesid.

Erinevate materjalide põhjal koostanud Väino Eskla
14.03.2013
 
Ettepanekuid ja küsimusi soovitussortide osas saada: aiatark@aiatark.ee.

Loe täiendavalt sortimendi kohta: www.aiatark.ee